Hommikul ei andnud rahu mõte, et kas tõesti see, mis me õhtul nägime oli pealinn. Teeme uuesti loetud minutitega ringi peale ja lahkume siit veidi omavahel nalju heites J. Suundume lõunasse kuurortlinna Placencia. Sinna viiva tee ääres palju apelsin, greibi ja banaani kasvandusi. Tee pealt ostame ühe mahlatehasese kauplusest mõnd pudelid värsket 100% apelsini ja greibimahla. Oh, kui hea!
Placencia – geograafiliselt imeline koht, pikk kitsas poolsaar, nii et keskel seistes näed mõnes kohas mõlemat kallast. Rajatud on superkuurort luksusvillade ja kanalsüsteemidega, väike lennuväli, valged liivarannad ja palmid, kuid kesklinnas on kõik liiga üksteise otsas. Kui oleksin tulnud otselennuga Eestist paariks nädalaks siia puhkama oleksin ülimalt rahul, aga selle reisi puhul liiga turismikas J. Ikkagi oli hea süüa mereandide suppi, jäätist ja juua tass väga head kohvi internetiga kohvikus ning ujuda hele-helesinises soojas vees.
Dangriga – lõuna BLZ suurim linn, mis on tegelikult täielik geto. Pakun, et 80% on neegrid, inimesed meie mõistes elavad ikka väga vaeselt. Tihipeale on majad ehitatud käepärastest vahenditest ning remontinud pole neid muidugi keegi. See linn on natuke masendav, aga hirmu seal ei teki. Raske on seda sõnadesse panna, lisan lihtsalt mõned pildid sellest kus ja kuidas inimesed elavad. Just siin saad aru kui vähe on tegelikult eluks vaja ja kui hea on tegelikult minu elu. Andresele hakkab see koht meeldima ja ta otsustab juuksurisse minna.
Inimesed astuvad ise ligi ja küsivad, kas saab aidata (muidugi loodavad nad abi eest saada ka väikse raha, kuid seda pole üldse kahju neile anda). Lahkume sellest linnast mõttega, et see on Belize üks ehedamaid kohti.
Seoses kuupäevaga 11.11.11 oli mul ammu plaanis väike pidu, aga seoses erinevate asjaoludega jäi see pidamata L.
No comments:
Post a Comment