Kolmapäeva õhtul olin väga väsinud ja ei jaksanud kõike kirja panna ning jäin mõned kirjeldused võlgu. Mis on need edevused, millega hotellid proovivad üksteist üle trumbata? Erinevad basseinid valgustuste ja koskedega, purskkaevud ja erinevad veesambad läbi mitme korruse, delfiinid ja valged tiigrid, erinevad etteasted nii hotellis sees kui väljas – piraatide võitlus ja elusuuruses laevade põhja laskmine, tsirkus, ehitatud on koopia Veneetsia väljakust ja gondlid sõidavad, tule- ja vee show, palju lilli, aga muru on kunstlik. Kohvikutes ja hotellides võid kohata keda iganes – Elvis Presleyt, Merilin Monroed, Tina Turnerit jne… J
Rahvast on igal pool palju ja esimest korda nädala jooksul tajusin kui palju on siin ikkagi ülekaalulisi. Teenindaval personalil on kõigil kindlas järjekorras õpitud laused – kuidas sul läheb, kust sa pärit oled …. , aga Eestit ei tea ikkagi mitte kui keegi.
Omamoodi vahva on istuda kohvikus, vaadata neid inimesi ja mõelda, mis on nende inimeste lood, et nad hetkel Las Vegases on. Meile on see väike puhkepeatus ja raha tegemise koht J enne Mehhikosse minekut.
Peab veel märkima, et parkimisega siin linnas probleeme ei ole, sa ei pea olema isegi hotelli külastaja, et jätta auto tasuta parklasse. Parkimine muudes USA linnades oli tunduvalt keerulisem. NB! Abielluda saab Las Vegases pea igas hotellis ja igal nurgal J!
Hommikul väike auto ülevaatus ja pisiremont ning tee kesk-ameerika suunas võib alata.
Maastik ja taimestik on jälle muutunud – igal pool on ainult kaktused oma mitmekesisuses.
Neljapäev möödus sõites ja jäime öömajale Tucsonisse, et R hommikul jätkata teed Mehhiko piiri suunas.
Reede lõunaks olime piiril. USA-st väljaminekul ei kontrollitud ja Mehhikosse sisse minnes samuti. Kuna olin lugenud, et kindlast tuleb saada passi tempel ja me seda ei saanud, siis tekkis väike paanika, keerasime tagasi , et lisainfot saada ja selgus, et Nogaleses on ligi 20km puhvertsoon, kuhu saab siseneda niisama 1 päevaks või nädalavahetuseks. Päike paistab ja väljas on palav. Nogales on mõnusalt hull linnake, see on juba see, mida sellelt reisilt otsima olen tulnud. Liiklusummikud, liiklus ristmikel on meie loogikale vastupidine J, õnneks Andres saab pointile pihta ja saabume piirile probleemideta. Piiri ületamiseks Mehhikos tuleb varuda aega, närvi ja teadmisi oma dokumentide kohta. Oli hetk, kui tuli peaaegu tunnistada, et siit me küll edasi ei pääse. Põhjus selleks oli nii halenaljakas – piiriametnik arvas, et auto registreerimistunnistusele märgitud Kanada aasta teemaksu kinnitav kleebis näitab dokumendi kehtivusaega ning vastupidist oli võimatu talle selgeks teha. Kui peale kolmandat katset erinevate ametnike juures seletada ja eitava vastuse saamist otsustas Andres lähemalt oma auto dokumentidega tutvuda ja oh sa imet, kehtivuseaeg on ilusti eraldi real välja toodud J. Peale 3-4h asjaajamist saame loa riiki siseneda. Riiki sisenemiseks pead tegema turisti viisa, kindlustuse ja auto riiki sisse viimise loa. Iga dokument maksab (päris-päris palju) ja iga dokumendi saad eraldi majast ja iga makse pead tegema eraldi ning seisma järjekordades, keegi ei kiirusta, oleme jõudnud manjana piirkonda!
Mehhikos pole soovituslik öösiti sõita. Tutvume ühe muheda 80 aastase muusikuga, kes käib tööl Mehhikos, seega tunneb kohalikke olusid ja Andres otsustab temaga veidi juttu puhuda, seega otsustame ööbida piiriületuspunktis ja hommikul ületada piir.
No comments:
Post a Comment