Belize City – riigi suurim linn ja loodame ees näha midagi ilusat, kuna siia tuleb palju turiste kruiisilaevadega. Ilu suhtes peame pettuma, see linn on sama sugune nagu iga teine, ainult territooriumilt suurem. Kruiisilaevad sadamasse ei tule, inimesed tuuakse maale kaatritega. Iga vähegi arvestatavama poekese uksel seisab turvamees, inimesed on hästi huvitavad (ma arvan, et siin saaks raamatu täis imelisi pilte ainuüksi erinevatest inimestest)
Surnuaiad on MEX ja BLZ totaalselt erinevad. MEX on kõik hauad kaunistatud kirevate kunstpärgade ja lilledega, siis BLZ on asi lihtsam.
Belize Zoo asub pealinna ja Belize City vahel ning mul õnnestub veenda Andrest seda külastada. Kumbki ei pidanud pettuma, see oli väike ja armas kohake keset džunglit. Eksponeeriti oma riigis elavaid linde ja loomi. Sissekäigu juures võttis külastajaid vastu sõbralik boa preili J.
Ööseks jääme linnakesse San Ignacio, et hommikul ületada Guatemala piir. See linn saab mõnusama koha tiitli, seda oma turvalisuse, puhtuse eest ja siin on mõõdukas mix kohalikust elust ning turismindusest. Käisime väljas söömas ja selles söögikohas oli kombeks, et iga külastaja paneb maailma kaardil oma kodumaale ühe kaardinõela ning nüüd on ka Eestil kaks täppi – Jäneda ja Tartu.
Belize – väga palju rohelist loodust, riiki läbivad vaid mõned peateed, inimesed elavad lihtsalt ja kohati väga vaeselt, turiste näeb vähe, inimesed avatud ja väga abivalmid – riik mis väärib avastamist. Koht, kus sa ei saa olla märkamatu, enamus kohti on kõik väikesed ja iga võõras torkab silma.
No comments:
Post a Comment