Monday, November 7, 2011

K, N 02-03.11.11 Zacatecas ja Chapala


Äratus 6.30,et minna linnaga tutvuma. Olime auto parkinud pargi äärde ühe hotelli sisehoovi ja varavalges üllatas meid vaatepilt sportivatest mehhiklastest. See oli tõsine üllatus, et nii palju inimesi jookseb, kõnnib.

Zacatecas, mis mulle sellest linnast siis meelde jääb – ilus katedraal ja kirikud, mille välisseinad on nikerdatud kividest; väiksed pargid purskkaevudega; väikesed poekesed; teretavad, naeratavad ja lahked inimesed ja ainult hispaania keelsed J; kitsad tänavad värviliste majadega, need värvid – see on minu nõrkus; koerad katustel ja palju VW põrnikaid. Jalutame põhiliselt kesklinnas, ostame puuvilju, värskelt küpsetatud saiakesi poest ja memmekeste tehtud pirukaid tänavalt ning midagi, mis on küpsetatud maisilehe sees. Paistab, et Halloween on siin maal terve nädala, sest siiani on noortel maskid ees ja väiksed lapsed lähevad lasteaeda kostüümid seljas J.



Linnast välja sõites jäävad silma sellised ehitised, läheme neid uudistama. Siin elasid inimesed, aga millal ja mis oli nende lugu, seda kahjuks ei saanudki teada, sest senior valdas ainult hispaania keelt.


Väga palju näeb inimesi sõitmas auto kastis ja pagasiruumis.
WC on paberirull eesruumis ja seda tuleb seal eelnevalt võtta, sest kabiinides pole. Veelaske süsteem hakkab tööle pedaalile vajutades. WC kultuur on äärmusest äärmusesse – on väga puhtaid ja uhkeid, aga ka selliseid kus tuleb püksisääred üles keerata ja mõtlemine välja lülitada ja lihtsalt üritada omad toimingud ära teha.

Õhtuks jõuame linna järve ääres – Chapala ja jõuab teha ka mõned päikeseloojangu pildid.  

Kohaliku muusikat ostes tutvume ema ja tütrega USA-st, kes tunnevad hästi kohaliku elu ja soovitavad meil külastad spad, kus basseinid on täidetud kuumaveeallikate vetega. Issand kui hea, me saime ennast seal üle pika aja sooja veega pesta! Ja pesu pesta. Andres suudab hinna 300 raha pealt 100-le alla kaubelda 2-le inimesele + 10 protsenti kui tuleme homme sinna päeva veetma. Õhtul korra linna peale sööma, aga kohalikku toitu tänavalt polegi nii lihtne õhtul saada. Siiski paarist kohast võtame ühte ja teist prooviks, aga viimased tacod oli super vürtsised, mina neid süüa ei suutnud. Kuidas Andres peale sellist kõhutäit magada suutis ma ei tea J.

Neljapäeval otsustasime natuke puhata ja külastada spad ja see oli seda väärt. 200 peeso eest saad osta endale päeva miniparadiisi, super! Väike jalutuskäik linna promenaadil, kus on hulk muusikuid – maksad veidike raha ja ta laulab sulle ning kui on partner võid ka tantsu keerutada.


Peale lõunat algab jälle sõitmine. Otsustame minna järve põhjakalad kaudu ja seda ei kahetse mitte hetkekski. Külad (Mezcala, San Pedro), mis sellele teele jäid olid ikka väga ehedad. Ühes külakeses olid vist usupühad- vastu tuli rongkäik, kõik pühkisid tänavaid. Kõige meeldejäävam oli aga munakivi tee mägedes, ei tea kus täpselt oled ja kütusenäidiku tuli põleb ning väljas on kottpime. Kui paar päeva tagasi mõtlesime, et vaevalt saavad teed hullemaks minna, siis saavad ikka küll!!! See, et lubasime endale ühe päeva puhkuseks tähendab, et peame pool ööd kiirteedel sõitma

1 comment: