Wednesday, November 30, 2011

E 21.11.11 El Salvador

Hommikul varakult teele ja piiri ületame kõige läänepoolsemast piiripunktist. Tavareisijal läheb piiriületus libedalt, ühest riigist välja ja hopsti teise sisse, aga hoopis teine asi kui sa oled autoga J. Üldisel läks ok, lihtsalt kõik võtab aega. Seekord kulus 2-2,5h, väike altkäemaks ei kiirendanud, aga tunduvalt lihtsustas meie riigist riiki minekut. Nimelt on seal abivalmis riigiametnikud, kes näitavad mis järjekorras ja kus sa saad vajalikud dokumendid vormistada ning kus koopiad nendest teha. Loogika kogu selle asjaajamise juures puudub. Meid abistav mees käis paari ukse taga asja ka ajamas, et näe turistid tulid, et kas oleks võimalik kuidagi nende dokumente vahele võtta, aga EI erilise privileegi osaliseks me ei saanud. Raha, mida me pakkusime oli vist liiga väike J.

Tee ääres asfaldi peal kuivatatakse maisi.



Vaikne ookean on käega katsutav!!! LP-st lugesin ühe väga ahvatleva hotelli kohta Barra de Santiagos ja Andres on nõus seda vaatama minema. Lugedes on see nii vinge koht, et isegi vaatamata kõrgele hinnale tahan ma sinna jääda paariks päevaks. Milline on aga pettumus kui me lõpuks sinna kohale jõuame L. Kuid ükski halb asi ei jää ilma heata, nii ka seekord. Tagasiteel sellest õnnetust hüper-super kohast teeme peatuse suvalise maja juures ja peremees lubab, õigemini kutsub meid enda hoovi ja täiesti tasuta. Hoov – otse Vaikse ookeani kaldal, lisaks bassein puhta veega, välidušš, katusealune, saame kasutada wc ja duširuumi ning see kõik on privaatne, mitte kui kedagi teist (v.a pererahvas ja jalutajad rannas). Midagi paremat ei oska tahtagi. See on nii super, et polekski nagu reaalne!



Seame end sisse ja õhtul küla peatänavale jalutama ning sööma. Lõpuks, üle pika aja söön kala. Pildikesi ranna söögikohast, kas pole mitte koht, kuhu tahakski jääda. Mul on nii-nii hea meel, et selliseid kohti veel maailmas on ning mul on võimalust sellest kõigest osa saada.



Kohalikel on siin maal eriline komme suunda näidata, just kui viskaks lassot J, no mitte ei saa aru kuhu suunda tuleb hoida. Asja ei paranda ka üle küsimine, ikka vehivad ma käega õhus ringe ja meie sama rumalad kui enne.

No comments:

Post a Comment